13 juuni Mis on vererõhk?

Vererõhk on surve, mida veresoontes voolav veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu mõõtühikuks on millimeeter elavhõbedasammast (lühend mmHg). Vererõhk märgitakse kahe numbrina (näiteks 130/90 mmHg):

• Ülemine näit tähistab süstoolset vererõhku ehk vererõhku siis, kui süda pumpab verd kambrist välja ehk südame kokkutõmbumisel
• Alumine näit tähistab diastoolset vererõhku ehk vererõhku siis, kui süda on lõõgastumisfaasis

Optimaalne vererõhk rahvusvaheliste normide järgi on täiskasvanul 130/80 mmHg. Laste normid on sellest madalamad ja sõltuvad lapse vanusest.

Umbes kolmandik inimestest ei tea, et neil on kõrgenenud vererõhk. Kõrgenenud vererõhk ei tekita enamasti kaebusi ega kindlaid sümptomeid. Sellest võivad aeg-ajalt märku anda peavalud, üldine väsimus, tasakaaluhäired, südamekloppimine või ärevustunne.

Tõsised ja eluohtlikud tagajärjed tekivad enamasti alles aastate pärast ja peamiselt neil, kes ei ole saanud õigeaegset regulaarset ja sobivat ravi. Arstid soovitavad külastada alates 40. eluaastast oma perearsti või -õde vähemalt kord paari aasta jooksul nii vererõhu mõõtmiseks kui ka südame- ja veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks. Jälgige kindlasti oma vererõhku sellest sagedamini, kui teie lähisugulastel on esinenud kõrgvererõhktõbe või südame-veresoonkonna haigusest tingitud äkksurma, ka juhul kui teil endal on varem juba esinenud kõrgenenud vererõhu näitusid.